MATEBIAN
SIRA, NIAN LIAN MENON
Surat husi Loriku Foin Sae
(matebian), Husi Motael ba ba Santa Cruz.
Data :
12 Novembru 1991
Fatin :
Santa Cruz, Dili
Ba Maluk
sira,
Ita boot sira
ne’ebé agora hela iha Timor-Leste livre no Independente,
Ami, Loriku
Foin Sae, Matebian husi loron 12 Novembru 1991 mak ran fakar, hetan sona, tiru,
oho, koa, sona ho bé, mak hakerek surat ida ne’e atu hatete ba ita boot sira
katak, ami nia mate laos atu buka kargu, laos atu hamatak malu, laos atu halo esplorasaun,
laos hakarak naok rai ne nia rikusoin. Ami mate ba justisa, ba lia-loos, ba rai
Timor nia destinu tan hakarak nia emar moris ho livre, dame no trankuilidade. Ami
la mate atu halo akuzasaun malu, laos atu tuku malu, laos baku fila malu, laos
atu halo korupsaun. Ami mate ho objetivu noble, atu liberta ita nia rain no ita
nia povu.
Ami hakarak
fanun fali ita boot sira nia klamar, mak toba dukur, lokoaan, haluharai, ho imi
nia previleizu. Hader ba, poder laos atu apodera. Maibé ami mos rekoñese katak,
buat barak mak imi halo di’ak ona, maibé, perguntas barak mak seidauk hetan
resposta.
Rona didiak buat simplis deit.
1. Ekonomía:
Povu ki’ik
seidauk hetan oportunidade atu dezenvolve sira nia moris. Osan dolar sai husi bolus
ida ba bolsu seluk. Benefísiu ba povu marginalijadu, aintanan, aileba, proletariadu
maubere oan sira mak ida ne’ebé?. Presu ai-han no kontsumu sa’e, desemprego,
investimentu iha área rurál fráku. Karik ami koalia sala, ami husu diskulpa.
2. Kultura:
Ita boot sira
halo diskusaun barak kona-ba identidade Timor, maibé ema ki’ik nia lian seidauk
rona. Juventude barak mak haluha tiha ona sira nia istória no luta, tanba
edukasaun kultura la’o neineik. Karik ami koalia sala, ami husu diskulpa.
3. Seguransa:
Konflitu
internu, violénsia, no krimi kontinua akontese. Povu sente la seguru iha sira
nia uma rasik. Karik ami koalia sala, ami husu diskulpa.
4. Justiça no Lei:
Ema ne’ebé
halo sala korupsaun, krimi ita lahatene oinsa, kastigu ne oinsa, enkuantu ema kbiit
laek sira nian ita la komprende, sera ke lei mak ladiak ka, ema servisu iha
justisa sira mak seidauk barak ka, oinsa? Presija hare halo didiak ba, ami hein
justisa justu ba ema hotu. Karik ami koalia sala, ami husu diskulpa.
5. Korupsaun
kontinua, osan povu nian kada minutu mamuk. Projetu usa osan povu nian barak,
ami hare resultado labarak hanesan osan ne’ebé mak sai. Karik ami koalia sala,
ami husu diskulpa.
6. Imi ba tok tur
iha Banku sira iha Dili laran, osan dolar ne la dolar iha Timor-Leste, maibé
sira dolar sai hotu. Karon karon mk hodi ba banko, haruka sai hotu. Karik ami
koalia sala, ami husu diskulpa.
7. Iha
repartisaun sira, ami observa KKN buras. Karik ami koalia sala, ami husu
diskulpa.
Ami mate ona,
maibé ami fó hanoin katak ita boot sira tengki halo di’ak ba povu. Ami nia ran
sei rekere ba imi liman foer, nanál sanak, dikur rua, liman naruk, ahu nain,
matan naklosu ba povu nia rikusoin. Riku soin atu haburas rai ne, povu
prósperu, laos halo povu maubere, aintanan, sai atan no halerik ba bebeik. Para
ho iminia liafuan bosok hirak ne.
Ami la fila
aan fali ba hanesan ho imi, maibé ami hare katak "diskusaun barak, asaun
menus". Ita boot sira kritika malu, hanoin katak ema ida husi imi la halo
di’ak? maibé imi halo diak, imi hanoin diak, kuidadu mak sira haleu imi ne,
balun mak sei laran foer, jestaun ladiak, disijaun ladiak, asesor inventadu
sira barak. Imi bele hamos hahalok sira ne ka lae? Karik ami koalia sala, ami
husu diskulpa.
Laos tempu atu
tuku malu. Riba malu, riba meza, kik la respeita boot, boot la respita kik,
hatudu liman ba malu. Konta iminia istoria hanesan kudatalin reborebo. Para!
Para! Para! Tempu ona atu serbi no servisu hamutuk.
Ami husi dook,
kontinua hare ita boot sira, ami nia esperansa ba imi mak sei moris hela ne,
ami hein katak ita boot sei luta ba povu nia interese, laos ba interese
pessoál.
Ho respeitu,
Matebian Loriku Foin Sae sira
Husi Motael ba Santa Cruz,
1991.
Remata
-------------------------------------------------------------------------------
Ami mak hakerek karta fiktif ida ne,
Cristovão PEREIRA (Likuliku)
Dili, 12 de Novembro 2019